Kuna olen peaaegu täisealine ning oman
mitmeid sõpru ja sõbrannasid, kes on ajateenistuses kas käinud, hetkel teenivad
või sinna minemas, olen ka ise selle peale mõelnud. Ma pole veel otsusele
jõudnud, sest leian, et kuigi ajateenistuse juures on palju positiivset ning
riigi kaitsmine on väga oluline, on see siiski hiigelsuur kohustus ning pean
selle peale veel mõtlema.
Kui ma oleksin sõdur, siis kohaldataks
mulle kui naisele teistsuguseid norme kui samas olukorras olevatele meestele.
Seda hüpoteesi kinnitava argumendina võib esimese asjana välja tuua kasvõi
selle, et täisealistele tervetele meestele on ajateenistus kohustuslik, kuid
naiste puhul on tegemist vabatahtliku valikuga. Seda enam on naistele antud
võimalus esimese 90 päeva jooksul kaitseväekohustusest loobuda erinevalt
meestest, kes seda teha ei saa.
Sõjaväelasena peaksin ma ka teatud määral
oma välimust muutma. Naistegevväelasena laieneksid minu välimusele teatud
nõuded, sealhulgas näiteks see, et peaksin oma juukseid pidevalt kinniseotuna
hoidma, küüsi alla 5 mm, ka ei saaks ma mitte ühtegi ehet (peale abielusõrmuse,
mida mul ei ole) kanda jne.
Riigikaitsjaks olemise juurde kuuluksid ka
erinevad hüved. Kõigepealt mainiksin ära sotsiaalse positsiooni, mis kaasneb
ajateenijaks olemisega - siinkohal viitan ma austusele, mida näitaksid üles
minu kaasmaalased mulle kui oma riiki kaitsvale inimesele. Veelgi enam saab
noor inimene sõjaväest kaasa distsipliini. Igapäevaselt konkreetsetel
kellaaegadel söömine, magama minemine ning üles ärkamne ja füüsiline koormus
teeb tugevaks nii vaimu kui keha. Interneti kasutamine on piiratud, seega
kasutaksin seal oma vaba aega netis istumise asemel näiteks lugemise või
lauamängude mängimise peale, mis samuti arendab. Pealegi kuuluvad sõjaväkke
mineku juurde ka teatud sotsiaalsed garantiid, sealhulgas näiteks fakt, et
endisel tööandjal on kohustus ajateenistusest naasnud isikule võimaldada endine
töökoht, samuti säilib õpilasele koolis õpingukoht. Ka on ajateenistuse ajaks
õigus lõpetada õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ning selle intressi tasub
sellel ajal riik.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sõjaväelase
positsioon on Eesti ühiskonnas väga auväärne ning sõjaväekohustus on midagi,
mida ei tohiks kergekäeliselt võtta.
Allikad:
Anonüüm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar